Raamatud

On Ameerika kodusõjale eelnev rahulik ja rõõmus aeg. Kõik jututeemad keerlevad peo ümber, mis toimub Twelve Oaksis.

Scarlett on ilus, moekas, rikas ja ärahellitatud noor naine, harjunud saama oma tahtmist. Päev enne pidu kuuleb ta kuulujuttu, et tema armastatu Ashley kavatseb abielluda Scarletti nõo Melaniega. See jutt leiab ka kinnitust.
Peol on kõigi meeste pilgud, isegi abielus olevatel, suunatud Scarletti poole. Kuid tema süda on murtud ning ta ei tee ühestki neist välja. Lootuses Ashleyt armukadedaks muuta abiellub ka Scarlett, kuid kohe pärast sõja algust sureb tema abikaasa kopsupõletikku.
Alanud kodusõda põhja- ja lõunaosariikide vahel, mida ei peetud alguses kuigi tõsiseks, kujunes aga ootamatult suuri kaotusi kandnud veresaunaks.

Uues eestikeelses tõlkes ilmunud menukirjanik Margaret Mitchelli kirjandusklassika räägib unustamatu loo kiindumusest ja kaotusest, rahvuse lõhenemisest ja inimeste muutumisest. Lõunaosariikide lüüasaamise taustal jutustab autor ennekõike aga ilusa, isepäise ja ärahellitatud Scarlett O’Hara ja rabava õnneküti Rhett Butleri armastuse loo. Alates esmailmumisest inglise keeles aastal 1936 on „Tuulest viidud“ püsinud lugejate südames ja tõlgitud paljudesse keeltesse. 1939. aastal raamatu põhjal vändatud samanimeline linateos oli esimene värvifilm, mis võitis parima filmi Oscari.

Katrin Pauts soovitab: “Mu plikapõlve lemmikuid – isepäine Scarlett O’Hara ja tema imelik armulugu keerulise iseloomuga Rhett Butleriga mõjutasid mind teismeeas sügavalt ning otsisin sestpeale muudkui oma Rhetti. No ei tohtinud minu unistuste mees stabiilne, ohutu ja normaalne inimene olla! Klassikale on iseloomulik aeg-ajalt jälle aktuaalseks osutuda ja praegusel segasel ajal kajab see raamat küllap kenasti vastu.”

1310 lehekülge

Ühel kuumal juulipäeval tõmmatakse Maini jõest Frankfurdi lähistel välja 16aastase tüdruku surnukeha. See kannab märke aastaid kestnud jõhkrast füüsiliselt vägivallast, lisaks võib tema välimuse järgi oletada, et laps on elanud näljas ja eemal päevavalgusest. Keegi ei näi teda taga otsivat ega tea, kes ta on.

Loe täispikka kirjeldust

535 lehekülge

Sellele ei tohi mitte ainsatki pilku heita. Esialgu levivad ainult kuulujutud inimestest, kes millelegi pilgu heitnuna võtavad endilt elu. Äsja lapseootele jäänud Malorie ei pööra sellele suuremat tähelepanu. Aga need liiguvad järjest lähemale ja lähemale, kuni naine avastab, et on jäänud ohtlikku maailma üksinda. Ta peab leidma pelgupaiga nii endale kui ka oma veel sündimata lapsele.

248 lehekülge

„Kuule, miks sa meie vestlusi üles kirjutad?“ uuris Oskar isalt.

„Alguses oli mõte, et kogun kokku meie olulistel teemadel peetud vestlused, mis oleksid jäädvustus 13-aastase nooruki ja 50-aastase mehe mõttemaailmast aastatel 2020‒2021.

„Sa ütlesid alguses. Kas plaan on siis muutunud?“ päris Oskar.

„Muutus jah. Suurte teemade kõrvale tulid elulisemad vestlused. Lõpuks jõuame ikka inimeseks olemise ja sellega seotud küsimusteni.“

Heino Viik (snd 1971) kasvas üles Tõraveres. Lõpetas Tartu Ülikoolis rahanduse eriala ja töötas nii rahanduse- kui ka kinnisvaravaldkonnas. Osales „Noored Kooli“ programmis ning oli ajaloo, kunstiajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja. Praegu töötab Rae valla Peetri koolis majandusõpetajana.

222 lehekülge

Üksikul saarel asuv Punane klooster on pelgupaigaks siia erinevatel põhjustel pagenud tüdrukutele ja naistele. Kloostris, kus hoitakse ja õpetatakse Jumalanna ja ürgõdede salateadmisi, saavad nad elada hirmu tundmata.

Maresi on 13-aastane uudishimulik tüdruk, kes saabus kloostrisse neli aastat tagasi. Siin leidis ta endale kodu, sõbrad ja eelkõige Teadmiste maja raamatud. Asjaliku ja kaastundliku tüdrukuna aitab Maresi hoolitseda nooremate noviitside eest. Kloostri rahuliku elu pöörab pea peale hirmunud pilguga Jai saabumine. Jai pidi pealt nägema, kuidas isa ja onu matsid elusalt tema õe ning nüüd otsib isa teda taga. Ühel päeval ilmubki silmapiirile tundmatu laev. Maresil ja teistel kloostrielanikel tuleb koondada kogu oma vägi ja õppida kasutama iidseid salateadmisi, et võidelda enda elu ja kloostri püsimajäämise eest.

„Maresi“ on lugu sõprusest ja vastupidamisest, hirmu ületamisest ja naiselikust väest. Tegu on kolmeosalise „Punase kloostri kroonikate“ sarja esimene raamatuga. Teose põhjal on valmimas film.

Helsingis sündinud soomerootsi kirjaniku Maria Turtschaninoffi (snd 1977) raamatud viivad lugejad tolkienlikku fantaasiamaailma, kus peategelasteks julged ja vaprad tüdrukud. Turtschaninoff avaldas oma esimese noorteromaani 2007. aastal, ta on võitnud mitmeid kirjandusauhindu, sealhulgas 2014. aasta Finlandia Juniori preemia. „Maresi“ on võetud erakordselt soojalt vastu mitmetes riikides, tänaseks on müüdud raamatu õigused 20 riiki.

Sünge, võimas ja originaalne… See raamat tõuseb teiste noorteromaanide seast eredalt esile. Põnev, pingeline ja suurejooneliselt feministlik.

200 lehekülge

Luksuslikus Ohaddini palees on naistel vaid üks ülesanne – sõna kuulata. Mõned toodi siia juba tüdrukuna, püüti kinni ja orjastati; teised toodi teenijannadeks; kolmandad abikaasadeks. Nad kõik peavad tegema seda, mida isand käsib, sest tema käes on salajane ja surmav võim. Kuid ka naistel on omad saladused. Üks neist on ravitseja. Teine suudab kontrollida unenägusid. Kolmas on sõdalane. Neljandal on võime näha kõike, mis on tulekul. Oma kullatud vanglas ei jää naistel muud üle kui oodata. Nad teevad plaane. Kirjutavad üles oma lugusid. Unistavad pääsemisest, pelgupaigast, kus tüdrukud saaks olla vabad. Ja lõpuks, siis kui taevas kumab punetav kuu, teevad nad oma kättemaksu teoks.

Soomerootsi kirjaniku Maria Turtschaninoffi (snd 1977) raamatud viivad lugejad fantaasiamaailma, kus peategelasteks julged ja vaprad tüdrukud. Punase kloostri kroonikate I raamat „Maresi“ ilmus kirjastuses Varrak 2017. aastal. Nüüd jutustab „Naondel“ loo ürgõdedest – Punase kloostri asutajatest.

494 lehekülge