Raamatud

Tuhat elu. Tuhat võimalust. Üks saatus.

Marguerite Caine’i füüsikutest vanemad on tuntud oma maailma muutvate saavutuste poolest. Nende kõige hämmastavam leiutis Tulilind võimaldab selle kandjal reisida universumite vahet ja tõotab igaveseks muuta kogu teadust. Kui Marguerite’i isa tapetakse, osutavad kõik asitõendid ühele isikule – Paulile, tüdruku vanemate salapärasele lemmikõpilasele. Paul põgeneb teise dimensiooni ning näib, et tal on õnnestunud sooritada täiuslik kuritegu. Aga ta ei arvestanud Marguerite’iga.

Marguerite ei lepi sellega, et mees, kes hävitas tema perekonna, pääseb karistuseta, ning ta alustab dimensioonidevahelist metsikut jahti, leides end aina uutes iseenda versioonides. Igas uues maailmas, kuhu Marguerite hüppab, kohtub ta ka Pauli uue versiooniga. Ei lähe kaua, kui Marguerite hakkab kahtlema Pauli süüs – ja iseenda tunnetes –, ning avastab peagi, et tema isa saladusliku surma põhjus on palju kurjakuulutavam, kui ta arvas.

Seigeldes neis pööraselt erinevates eludes, on ta kord suurvürstinna Tsaari-Venemaal, kord klubides traaliv orvust teismeline futurislikus Londonis, siis ülemaailmse üleujutuse eest pakku läinud põgenik ookeanijaamas. Neis maailmades on saatus vältimatu, tõde raskesti tabatav ning kõige suuremaks müsteeriumiks hoopis armastus.

Claudia Gray on New Orleansis elava kirjaniku Amy Vincenti pseudonüüm, mille all on ilmunud ka tema populaarne sari „Evernight”, New York Timesi edetabeli vallutaja. Ta on töötanud advokaadi, ajakirjaniku, diskori ja eriti kehval järjel ettekandjana. Tema huvi müstilise ja seletamatu vastu on arvatavasti pärit lapsena vanavanemate riiulist leitud raamatust „Mysteries of the Unexplained”.

Tõeline märulirikas avapauk… Gray liidab sundimatult ühte ulme, ajaloolise romaani ja tänapäevase kirjutamislaadi. – Publishers Weekly

288 lehekülge

Birmingtoni loomaaia direktor George Surridge ägab murekoorma all: tema abielu on purunemas, rahaline olukord pole kiita ja loomaaia hoolealuseid laastab haigus.
Kui Surridge’i võlad muudkui kuhjuvad ja murekoorem kasvab, hakkab ta unistama imelahendusest, mis ta päästaks. On ta piisavalt nutikas, et unistused teoks teha, ja on ta tõesti võimeline salakavalaks mõrvatööks, et oma eesmärke saavutada?

Freeman Wills Crofts (1879–1957) sündis Dublinis, 17-aastaselt astus ta Belfasti ja põhjamaakondade raudtee teenistusse. Ta töötas end üles asepeainseneriks, kuid selleks ajaks oli ta krimikirjanikuna hoo sisse saanud ja tema raamatuid osteti nii meelsasti, et 50-aastaselt jäi ta Surreys pensionile ja keskendus täielikult kirjutamisele. Kuni surmani ilmus tema sulest pea igal aastal üks kriminaalromaan, lisaks kirjutas ta arvukalt novelle ja raadiokuuldemänge BBCle.

Autor: Freeman W. Crofts
288 lehekülge

Surnukehi täis jõgi, vaikiv mõrvar ning tulest ja veest läbi käinud prokurör … Jana Berzeliusel on uus juhtum.

Vihmasel kevadpäeval leitakse Norrköpingit läbivast jõest jõhkralt tapetud naine, kelle jalad on kokku õmmeldud. See on juba teine ohver lühikese ajavahemiku jooksul. Tegutsemisviis on olnud sama. Politsei teab nüüd, et neil on tegu sarimõrvariga, ning kuna teatatud on järgmise naise kadumisest, tuleb tegutseda kiiresti. Peagi saab selgeks, et tapmistel on mingi seos Simon Norelliga, kes istub oma perekonna tapmise eest Vadstena kohtupsühhiaatriahaigla kinnises osakonnas. Kuid Simon ei pääse haiglast välja. Samuti ei räägi ta uurijatega ning tuleb leida võimalus temalt info kättesaamiseks. Kes suudaks võita ta usalduse?

Prokurör Jana Berzelius juhib eeluurimist ja jälle viivad asjaolud ta kokku alatise ähvardava varjuga ta elus – Danilo Peñaga. Taas tuleb tegutseda paralleelselt ametliku juurdlusega. Kõik tegelased puutuvad kokku ootamatute ohtudega.

„Alter ego“ on viies raamat Emelie Scheppi Jana Berzeliuse sarjast. Sarjast on lühikese ajaga saanud rahvusvaheline menuk, mida tänaseks on müüdud 30 riiki. Emelie Schepp on nimetatud Rootsis aasta krimikirjanikuks 2016, 2017, 2018.

292 lehekülge

Teil on võib-olla raske ette kujutada elu ilma oma sotsiaalmeedia kontodeta, kuid virtuaalmaailma teerajaja Jaron Lanier kinnitab, et meile tuleks kasuks, kui meil neid ei oleks. Sotsiaalmeedia mürgisest haardest pagemiseks on Lanieri sõnul palju põhjusi. Sotsiaalmeedia kipub meis esile tooma halvemat, muudab poliitika hirmuäratavaks, hullutab meid illusioonidega populaarsusest ja edust, rikub meie suhted tõega, lahutab meid petliku „seotuse“ või „ühendatusse“ varjus teistest inimestest ja röövib meilt meie vaba tahte – kõike seda halastamatu, suunatud reklaamivoo abil. Kuidas jääda iseseisvaks maailmas, kus me oleme pideva jälgimise all, kus meid pidevalt mõõdistavad mingid algoritmid, mida juhivad maailmaajaloo rikkaimad kompaniid, kelle rikkuse ainus allikas on see, et neile makstakse meie käitumise manipuleerimise eest? Kuidas peaks sotsiaalmeedia hüved üles kaaluma katastroofilised kaotused meie inimväärikuses, õnnes ja vabaduses?

Sotsiaalmeediast täielikult eemale tõmbunud Lanier jääb siiski IT-optimistiks, nii et ta tänapäevase sotsiaalmeediaäri reeglite tutvustamise kõrval visandab ka pildi humanistlikust sotsiaalsest võrgustikust, mis võiks meile pakkuda rikkamat ja täiväärtuslikumat elu ning ühendusehoidmist maailmaga.

176 lehekülge