Raamatud

Aga leidis hoopis praost. Tükk maad eemal tõi ta nõtkuvas soos kuuldavale läbilõikava röövlivile, mille oli noorukina Kvikkjokis ära õppinud. Ruttasin otsekohe tema poole. Vesi oli süsimust, pinnale ulatus millegi – võib-olla väikese soomänni – hallikas ots. Praost võttis kinni ja liigutas seda edasi-tagasi. Tumedas mudas õõtsus midagi heledat, midagi heinataolist. Siis nägin oma kirjeldamatuks õuduseks, et need on juuksed.

Suvi 1852 Põhja-Rootsis Kengise külas. Karismaatiline praost Lars Levi Laestadius – usulise äratusliikumise algataja, viinakatku vastu võitleja, botaanik ja kirjamees – on oma värvikate jutlustega saanud endale andunud jüngreid ja ka vihaseid vaenlasi. Kohalik koorekiht vaatab praostile viltu, eriti kõrtsmikud, kes kaotavad tulu, kui inimesed enam ei joo. Pealekauba näib kihelkonnas ringi liikuvat murdja karu inimese nahas, kes tapab noori naisi. Terava botaanikusilmaga praost, kes tunneb hästi ka inimhingede sügavamaid soppe, leiab koos oma abilise, saami noormehe Jussiga üha uusi jälgi kurjusest, mis tungib aina lähemale. Kes või mis on kurja välja kutsunud?

Mikael Niemi (snd 1959) on üles kasvanud Põhja-Rootsis, Tornio jõe ääres asuvas Pajalas. Debüteeris 1988. aastal luulekoguga. Suurema tuntuse Rootsis ja mujal saavutas ta fantaasiarikka ja humoorika romaaniga „Popmuusika à la Vittula”, mis pälvis 2000. aastal Rootsis Augusti auhinna ja ilmus eesti keeles 2003. aastal. „Karu keetmine” võitis 2021. aastal Petrona auhinna ja jäi samal aastal Inglismaa krimikirjanike liidu aastapreemia lõppvalikusse.

407 lehekülge

Yorkshire’is maalilises Keldale’is köidavad turiste vanad õõvastavad legendid, kuid inspektor Thomas Lynleyl ja seersant Barbara Haversil tuleb lahti harutada hoopis uuemate saladuste ja kuritegude sasipundar. Nad kutsutakse kohale, kui noor tüdruk leitakse istumast oma isa peata laiba kõrval, kirves süles. Tüdruk kinnitab mitu korda, et tapja on just tema ja ta ei kahetse seda. Pärast seda ei lausu ta enam sõnagi.

Lynleyl ja Haversil tuleb välja selgitada tõde ning seista silmitsi ka mõne omaenda saladusega, millest on seni olnud mugav mööda vaadata.

Elizabeth George on ameeriklanna, kellele Inglismaa on nii meeldima hakanud, et ta kirjutab seal aset leidvaid kriminaalromaane. Tema raamatute puhul hinnatakse kirjanduslikku viimistletust ja psühholoogilist sügavust, mis tõstab ta kõrgemale paljudest ametikaaslastest. See sügavus ei tule siiski põnevuse arvelt ja Elizabeth George’i raamatuid on raske käest panna, kui oled kord lugemist alustanud.

342 lehekülge

Kriminaalpsühholoog Sebastian Bergmani käsitleva sarja loojateks on kogenud Rootsi tandem – Michael Hjorth, kes on telesarja “Wallander” mitme osa stsenarist, ja Hans Rosenfeldt, Skandinaavia kõigi aegade edukaima krimisarja “Bron/Broen” (“Sild”) looja ja stsenarist.

„Peategelane, positiivne kangelane, geniaalne profileerija, parim uurija Sebastian Bergman on maailma kõige halvema iseloomuga inimene.“ Andrus Vaarik, näitleja

408 lehekülge

Briti parim krimipõnevik 2019!

Ta tõmbab nööre ja vaatab neid kannatamas. Tere tulemast – see on nukumäng.

Sarimõrtsukas põletab Inglismaa Lake Districti kiviringides inimesi surnuks. Jälgi ta ei jäta ja politsei on nõutu.
Kui selgub, et kolmanda ohvri söestunud jäänustele on kraabitud ametist tagandatud uurija Washington Poe nimi, kutsutakse too tagasi tööle, osalema uurimises, milles ta tegelikult osaleda ei soovi.
Pooleldi vastu tahtmist kaasab Poe sotsiaalselt saamatu, kuid särava mõistusega analüütiku Tilly Bradshaw’. Kokkusobimatu paar leiab jälje, mis on mõeldud vaid Poe silmadele. Tabamatul mõrvaril on plaan ja miskipärast on Poe’l selles oma roll.
Ohvrite arvu kasvades mõistab Poe, et on panustanud juhtumisse hoopis rohkem, kui esialgu kavatses. Rabav lõppmäng loksutab paigast kogu tema senise teadmise iseendast ja ta mõistab, et maailmas on hoopis hullemaid asju, kui tuleriidal hukkuda …

„Sünge, lõikav ja kaasakiskuv.“ – Peter James

M. W. Craven on krimimaastiku uus ja kaalukas hääl. „Washington Poe“ sarja meisterlik avaraamat „Nukumäng“ tõi 2019. aastal Cravenile muu hulgas Suurbritannia krimikirjanike ühenduse välja antava maineka Kuldse pistoda auhinna. Samale auhinnale on juba nomineeritud ka sarja teine raamat, „Black Summer“.

368 lehekülge

Mis juhtub, kui oled sunnitud aja maha võtma – ja see osutub parimaks ajaks su elus?

Jodie Jacksoni elus on keeruline aeg. Ta astub Wighti saarele viivale praamile, et jätta maha oma Londoni elu, sealhulgas töö ja abikaasa, ning seada end sisse vend Billi õdusas paatmajas.

Ent niipea, kui Jodie oma uue kodu pardale astub, on selge, et igatsetud rahu ja vaikust ta sealt ei leia. Kui parasjagu ei vadista valjuhäälselt Billi palgatud koristaja Marilyn, tõmbab naaberpaadi omanik Ned käima mootorsae, et valmistada puuskulptuure.

Marilyn utsitab Jodiet uusi sõpru leidma ja Ned teda saarega tutvuma, nii et üsna pea naudib Jodie saareelu juba täiel rinnal. Paraku ei tähenda see sugugi pilvitut seilamist, sest kui ta vana elu ootamatult uksele koputab, on Jodie sunnitud tegelikkusega tõtt vaatama. Mida teha: kas naasta turvalisse vanasse ellu või valida uus, mis tõotab sillerdavat merd ja suvetuuli?

Carole Matthews on lustlike ja elujaatavate romaanide kroonimata kuninganna, kelle sulest on ailmunud enam kui 30 raamatut ja keda on tõlgitud kümnetesse keeltesse. „Sillerdav meri ja suvetuul“ on tema esimene eesti keelde jõudnud menuteos, mis 2021. aastal tõi talle Aasta Romantilise Komöödia auhinna (Romantic Comedy Novel Award). Tegu on kaasahaarava teosega, mis paneb südame rõõmust rõkkama.

„Matthewsi raamat on peaaegu sama hea kui reis mõnda merekuurorti.“ – The Mirror

„Lõbus ja päikeseküllane romantiline seiklus.“ – Milly Johnson

383 lehekülge

Pulitzeri auhinna laureaat Anne Tyler toob lugejateni vaimuka ja hoogsa uusverisooni Shakespeare’i armastatud komöödiast „Tõrksa taltsutus“.

Kate Battista on oma eluga ummikus. Ta ei mõista, kuidas on saanud temast pelgalt ekstsentrilise isa ja ennast täis õe majapidajanna. Olukorda ei tee paremaks probleemid tööl – ehkki tema eelkooliealised hoolealused teda jumaldavad, pole nende vanemad sugugi rahul Kate’i ootamatute avalduste ja otsekohese maneeriga.
Kate’i isal, teadlasel dr Battistal, on aga omad mured. Pärast aastatepikkusi pingutusi akadeemilisel rindel on läbimurre lõpuks ometi käeulatuses. Tema teadustöö võiks tuua abi miljonitele. Kui poleks üht tüütut probleemi: tema assistent Pjotr tahetakse maalt välja saata. Ja ilma Pjotrita kukuks kõik kokku.
Dr Battista mõtleb välja pöörase plaani, kuidas Pjotri väljasaatmist takistada, ja nagu tavaliselt, loodab ta seejuures Kate’i ennastohverdavale abile. Ent Kate on marus. Seekord läheb isa küll üle piiri! Kuid peagi vaatab Kate asja juba sootuks uue nurga alt.

Kirjastuse Hogarth julge ja ambitsioonikas sari toob lugejateni meie aja silmapaistvamate kirjanike tänapäevased tõlgendused Shakespeare’i teostest. Varem on samas sarjas ilmunud Howard Jacobsoni „Shylock on mu nimi“ (2017, tlk Riina Jesmin) ja Jeanette Wintersoni „Sel pikal ajal“ (2016, tlk Mihkel Mõisnik).

192 lehekülge

Maagiline saar. Ohtlik ülesanne. Põletav saladus.

Linus Baker elab vaikset, üksildast elu. Ta on neljakümneaastane ja elab tillukeses majas koos turtsaka kassi ja vanade vinüülplaatidega. Maagiliste Noorte Hoolekandeosakonnas menetlejana töötav Linus veedab oma päevi, hoolitsedes nende laste heaolu eest, kes elavad valitsuse sanktsioneeritud orbudekodudes.

Loe täispikka kirjeldust

512 lehekülge