Krimi ja põnevus

Rootsi peaministri Olof Palme mõrv 1986. aastal on tänaseni lahendamata ja üks kummalisemaid sündmusi Rootsi ajaloos. Kui endine diplomaat, ärimees, filmimees, ajakirjanik ja kirjanik Jan Stocklassa seda omal käel uurima asus, viisid jäljed ta Rootsi ühe kõige kuulsama krimikirjaniku ja ajakirjaniku Stieg Larssoni arhiivini, mis oli pärast Larssoni surma seisnud kümme aastat unustusehõlmas. Arhiiv sisaldas 20 kastitäit materjale ja sellest selgus, et ka Larsson oli Palme mõrva uurimisega põhjalikult tegelenud ja ka politseile vastavaid vihjeid teinud, paraku aga tulutult.

368 lehekülge

Kõhedust tekitavalt päevakajaline poliitiline põnevik Vene-Norra suhetest keset Arktika jäävälju.

Kaks NATO pilooti seisavad silmitsi võimatuna näiva ülesandega: nad peavad jälitajate eest pagedes jalgsi läbima jäise tundra ja jõudma õigel ajal Norrasse, et peatada katastroof, mis võib viia kolmanda maailmasõja puhkemiseni.

336 lehekülge

Öine vaikus on kui kõiksus – pinev, lõputa. Iga hetk on oodata hekis rabistamist, kerget prõksatust, kui õrnad raod Maisie kräbedate käppade all murduvad. Aga praegu valitseb vaikus. Ta otsustab mitte muretseda, kohendab kotti õlal, hõikab uuesti ja jätkab mööda tuttavat konarlikku tänavat oma teed.

Selja taga välgatavad autotuled ehmatavad teda, nagu tungiksid need isiklikku hetke. Auto on tuttav. Ta lehvitab, heites asfaldile varju, millel on ebaloomulikult pikad käed.

Ta kiirendab sammu jooksuks, eespool on möödasõidutasku, nad saavad seal peatuda ja rääkida. Aga jooksmine on auto tähelepanu köitnud, ja ta tunneb, justkui oleksid tema seljale suunatud autotuled kantud elajalikust raevust nagu klaasistunud pilguga transis metsloomal, kel sõõrmeis saagi lõhn.

Alice Marlowe’d, St Catherine’i haigla ülemõde, on liigutatud noore naise ilust, haprusest ja haavatavusest. Ja siis avastab Alice, et tema hoolde usaldatud patsient varjab suurt saladust. Psühholoogiline põnevik, Emily Elgari esikromaan, heidab loole valgust mitmest vaatepunktist.

340 lehekülge

Mõrvalood Kopenhaagenis

Kørneri ja Werneri esimene lugu

„Krokodillilind“ on kõhedusttekitav krimilugu leidliku, keeruka ja üllatava süžeega.

Ühes Kopenhaageni südalinna majas astub pensionär Gregers Hermansen ettevaatlikult trepist alla. Alumise naabri uks on irvakil, ja kui Gregers tahab uksepiidale toetada, kukub ta õnnetul kombel korterisse. Aga miski muudab kukkumise pehmemaks … Toibudes avastab ta, et lamab noore naise laibal.

Juhtumit, mis pöörab elu selles linnamajas pahupidi, asuvad lahendama inspektor Jeppe Kørner ja tema kolleeg Anette Werner. Peagi selgub, et üks majaelanikest kirjutab krimiromaani – raamatut, kus mõrvatud on noor naine korteris Gregersi all.

„Krokodillilind“ on esimene raamat Jeppe Kørneri ja Anette Werneri sarjas.

2016. aasal ilmunud „Krokodillilind“ on Engbergi debüütromaan, milles põimuvad reetmine, kadedus ja kättemaks ning mida iseloomustavad tundlikult kujutatud inimsaatused.

Katrine Engberg on üks edukamaid Taani naiskrimiautoreid. Tema raamatuid on avaldatud enam kui 15 keeles. Kopenhaageni Østerbro linnaosa on Katrine kodu juba tema lapsepõlvest saati, praegu elab ta seal koos oma poja ja mehega.

288 lehekülge

Mõistatusliku saatusega prokuröri Jana Berzeliuse kolmas lugu, järg raamatutele „Igaveseks märgitud“ ja „Valged jäljed“.

Saatuslik viga operatsioonisaalis rikub patsiendi elu ja sunnib noort kirurgi Philip Engströmi arstiametist loobuma. Aastaid hiljem vapustavad kiirabitöötajaid ja politseinikke juhtumid, kus kõiki ohvreid on köndistatud ja piinarikkalt surema jäetud. Millele vihjab kurjategija? Kes neid inimesi jahib ja kes on järgmine ohver? Kas see on kättemaks kirurgiskalpelliga?

Tõe peavad välja selgitama kriminaalkomissar Henrik Levin ja inspektor Mia Bolander. Uurimist asub juhtima prokurör Jana Berzelius, kes mõrvarile jälile jõudes mõistab, et tema ema hiljutine surmgi on seotud nende õõvastavate juhtumitega.

Rootsi lugejad on valinud Emelie Scheppi (snd 1979) parimaks krimikirjanikuks 2016. ja 2017. aastal. Tema Jana Berzeliuse lugusid on tõlgitud rohkem kui 30 keelde.

400 lehekülge

18-aastane Saamuel ajab kogemata nurja narkotehingu ja peab narkoboss Igori eest meeleheitlikult põgenema. Ta pääseb ja vastab saarestikus elava pere kuulutusele, milles otsitakse abilist nende ajukahjustusega pojale. Kui ta mereäärses majas elava kauni Raaheli ja ta poja Jonase juurde jõuab, ei lähe miski nii, nagu Saamuel plaanib. Lisaks püüab tema ema – vabausklik Pernilla – oma parima arusaama järgi poja elus vägisi korda luua. Kriminaalinspektor Manfred Olssoni on tabanud perekondlik tragöödia. Ta uurib kaht näiliselt uimastitega seotud mõrva, kuni tema tee ristub Saamueli ja Pernillaga.

Camilla Grebe „Unetardumus“ on hingematvalt põnev jutustus kaasajast, mis kannab nartsissismi ja piiramatuse pitserit. See räägib ka armastusest, mis on piisavalt tugev, et võita hämaraid jõude. „Unetardumus“ on eraldiseisev järg Grebe raamatutele „Koduloom“ (valiti 2017. aastal Rootsi parimaks kriminaalromaaniks ja pälvis 2018. aastal Põhjamaade parima kriminaalromaani tiitli) ja „Armuke peakontorist“ (2015), mis mõlemad on ilmunud ka eesti keeles.

Rootsi kirjanik Camilla Grebe (sünd. 1968) esimene romaan ilmus 2009. aastal. Ta kirjutas koos oma õe Åsa Träffiga kahasse viiest raamatust koosneva sarja psühhoterapeut Siri Bergmanist.

Seejärel algas koostöö Paul Leander-Engströmiga – nende sarja „Moskva Noir“ kolmest raamatust kaks – „Dirigent Peterburist“ ja „Relvakaupmees Omskist“ – on tuttavad ka Eesti lugejale. 2015. aastast alates on Grebe jätkanud omal käel sarjaga „Tüdrukud ja pimedus“, milles on rootsi keeles seni ilmunud neli raamatut. Sarja esimene teos „Armuke peakontorist“ on tõlgitud juba 21 keelde ning sellest on valminud ka film.

Camilla Grebe kriminaalromaane on nii Rootsis kui Põhjamaades korduvalt auhindadega pärjatud.

448 lehekülge