Krimi ja põnevus

Aga leidis hoopis praost. Tükk maad eemal tõi ta nõtkuvas soos kuuldavale läbilõikava röövlivile, mille oli noorukina Kvikkjokis ära õppinud. Ruttasin otsekohe tema poole. Vesi oli süsimust, pinnale ulatus millegi – võib-olla väikese soomänni – hallikas ots. Praost võttis kinni ja liigutas seda edasi-tagasi. Tumedas mudas õõtsus midagi heledat, midagi heinataolist. Siis nägin oma kirjeldamatuks õuduseks, et need on juuksed.

Suvi 1852 Põhja-Rootsis Kengise külas. Karismaatiline praost Lars Levi Laestadius – usulise äratusliikumise algataja, viinakatku vastu võitleja, botaanik ja kirjamees – on oma värvikate jutlustega saanud endale andunud jüngreid ja ka vihaseid vaenlasi. Kohalik koorekiht vaatab praostile viltu, eriti kõrtsmikud, kes kaotavad tulu, kui inimesed enam ei joo. Pealekauba näib kihelkonnas ringi liikuvat murdja karu inimese nahas, kes tapab noori naisi. Terava botaanikusilmaga praost, kes tunneb hästi ka inimhingede sügavamaid soppe, leiab koos oma abilise, saami noormehe Jussiga üha uusi jälgi kurjusest, mis tungib aina lähemale. Kes või mis on kurja välja kutsunud?

Mikael Niemi (snd 1959) on üles kasvanud Põhja-Rootsis, Tornio jõe ääres asuvas Pajalas. Debüteeris 1988. aastal luulekoguga. Suurema tuntuse Rootsis ja mujal saavutas ta fantaasiarikka ja humoorika romaaniga „Popmuusika à la Vittula”, mis pälvis 2000. aastal Rootsis Augusti auhinna ja ilmus eesti keeles 2003. aastal. „Karu keetmine” võitis 2021. aastal Petrona auhinna ja jäi samal aastal Inglismaa krimikirjanike liidu aastapreemia lõppvalikusse.

407 lehekülge

Kriminaalpsühholoog Sebastian Bergmani käsitleva sarja loojateks on kogenud Rootsi tandem – Michael Hjorth, kes on telesarja “Wallander” mitme osa stsenarist, ja Hans Rosenfeldt, Skandinaavia kõigi aegade edukaima krimisarja “Bron/Broen” (“Sild”) looja ja stsenarist.

„Peategelane, positiivne kangelane, geniaalne profileerija, parim uurija Sebastian Bergman on maailma kõige halvema iseloomuga inimene.“ Andrus Vaarik, näitleja

408 lehekülge

Briti parim krimipõnevik 2019!

Ta tõmbab nööre ja vaatab neid kannatamas. Tere tulemast – see on nukumäng.

Sarimõrtsukas põletab Inglismaa Lake Districti kiviringides inimesi surnuks. Jälgi ta ei jäta ja politsei on nõutu.
Kui selgub, et kolmanda ohvri söestunud jäänustele on kraabitud ametist tagandatud uurija Washington Poe nimi, kutsutakse too tagasi tööle, osalema uurimises, milles ta tegelikult osaleda ei soovi.
Pooleldi vastu tahtmist kaasab Poe sotsiaalselt saamatu, kuid särava mõistusega analüütiku Tilly Bradshaw’. Kokkusobimatu paar leiab jälje, mis on mõeldud vaid Poe silmadele. Tabamatul mõrvaril on plaan ja miskipärast on Poe’l selles oma roll.
Ohvrite arvu kasvades mõistab Poe, et on panustanud juhtumisse hoopis rohkem, kui esialgu kavatses. Rabav lõppmäng loksutab paigast kogu tema senise teadmise iseendast ja ta mõistab, et maailmas on hoopis hullemaid asju, kui tuleriidal hukkuda …

„Sünge, lõikav ja kaasakiskuv.“ – Peter James

M. W. Craven on krimimaastiku uus ja kaalukas hääl. „Washington Poe“ sarja meisterlik avaraamat „Nukumäng“ tõi 2019. aastal Cravenile muu hulgas Suurbritannia krimikirjanike ühenduse välja antava maineka Kuldse pistoda auhinna. Samale auhinnale on juba nomineeritud ka sarja teine raamat, „Black Summer“.

368 lehekülge

„Kadunud” on Gillian Flynni meistriteos – sünge ja salapärane psühholoogiline romaan, mis on raamatumaailmas tekitanud palju kõmu.

Kes sa oled? Mis me oleme teineteisele teinud? Need on küsimused, mida Nick Dunne endale esitab viienda pulma-aastapäeva hommikul, kui tema naine Amy ootamatult kaob. Politsei kahtlustab Nicki. Amy sõbrad teavad rääkida, et naine kartis oma meest, et tal oli tema eest saladusi. Nick vannub, et see pole tõsi. Politsei leiab tema arvutist kahtlasi otsinguid. Nick väidab, et tema pole neid teinud. Ja siis veel need pidevad helistamised mehe mobiilile… Mis siis ikkagi juhtus Nicki kauni naisega?

Romaani põhjal on ka valminud film, mille režissöör on David Fincher („Seitse”, „Lohetätoveeringuga tüdruk”) ja peaosades Ben Affleck, Rosamund Pike ja Neil Patrick Harris.

496 lehekülge