Ilukirjandus

Rahvusvaheliselt menukeid müüv autor Sylvia Day on tagasi uue Crossfire-sarja romaaniga! Gideon kutsub mind oma inglikeseks, aga tegelikult on hoopis tema minu elu ime. Minu võrratu, haavatud sõdalane, kes nii väga tahab tappa mind piinavaid deemoneid, ent samal ajal keeldub vastu astumast enda omadele.

Tõotused, mida vahetasime, oleksid pidanud meid tugevasti kokku liitma. Selle asemel kiskusid need lahti vanu haavu, tõid valu ja ebakindlust, meelitasid õelaid vaenlasi varjudest välja. Tundsin, kuidas Gideon libises mul käest, suurimad hirmud said tõeliseks ja armastus pandi proovile, nii et ma polnud enam kindel, kas suudan seda kõike taluda.

Parimal ajal meie elus tungis Gideoni sünge minevik meie vahele ja ähvardas kõike, mille nimel olime suurt vaeva näinud. Seisime silmitsi kohutava valikuga: kas tuttav ja turvaline elu, mis kummalgi oli enne teineteisega kohtumist, või võitlus tuleviku eest, mis järsku tundus võimatu ja lootusetu unistusena…

***

Sylvia Day on nii New York Timesi kui rahvusvaheliste menukite edetabelite esikohti hoidev autor. Ta on kirjutanud enam kui 20 auhinnatud romaani, mida müüakse rohkem kui 40 riigis. Ta on number üks menukeid müüv kirjanik 23 riigis, kus tema raamatuid on trükitud kümnetes miljonites eksemplarides. Kanada-Ameerika meelelahutuskompanii Lionsgate on saanud Sylvia Day Crossfire-seeria ostueesõiguse, et toota selle põhjal televisioonisarja.

345 lehekülge

Eduard Vilde tuntud romaan «Kui Anija mehed Tallinnas käisid» (esmakordselt ilmunud 1903. aastal) kuulub kirjaniku ajaloolisesse triloogiasse. Erinevalt «Mahtra sõjast» ja «Prohvet Maltsvetist» tutvustatakse siin lugejale linnaolustikku – 19. sajandi Tallinna. Ka on «Anija meestes» sündmustiku keskpunktis üksikisiku saatus, samal ajal kui «Mahtra sõda» ja «Prohvet Maltsvetti» kannab võimas talupoegade liikumine.
Romaani süžeeline areng on küllaltki põnev. Juba esimestest peatükkidest tekib pinge peategelase Mait Lutsu ümber, keda hüütakse «parunipojaks» ja kelle isa tõepoolest ongi parun, ema aga talunaine.

Romaani peategelane, sõja tõttu kodumaa kaotanud Mihkel Rand on jõudnud oma eksirännakuil Austraaliast Kanadasse. Seal, Toronto suurlinnas ja Põhja-Ontario ürgmetsades, kulgevad ta heitlikud elusündmused ja jätkuvad lootusetuna tunduvad otsingud, põimitud kriitiliste arutelude ja enesehinnangutega. Tõeline puudutuse aeg seisab aga alles ees. 2014. aasta üldlaulupidu toob elatanud mehe lõpuks tagasi Eestisse. Laulukaare all algab sündmuste ja kokkusattumuste jada, kus ootamatult hargneb lahti nii mõnigi umbsõlm. Näiliselt igal rindel lüüa saanud sõdur tajub, et võit on varjatud kujul siiski saavutatud.

352 lehekülge

Nõukogude Liidu lagunemise järgsest ebastabiilsusest kannustatuna haarab Jegor Samohhodov ohjad ning kappab uljalt kauboikapitalismi keerisesse. Oskuslikult tõde väänav meistermanipulaator satub poolkriminaalsesse kirjandusjõuku, mille argitegevus hõlmab keelatud raamatute väljaandmist, meeleheitel luuletajate ärakasutamist varikirjanikena, pistiseandmist ja valeuudiste tootmist.
Endise armastatu röövmõrv heidab Jegori südametunnistuse ja ambitsioonid aga kaosesse ning mehe silmapiirile jääb terendama üksnes kättemaks.
Ajakirjas Russkij Pioner 2009. aastal ilmunud Natan Dubovitski romaan „Nulli lähedal“ äratas Venemaal jalamaid kõrgendatud tähelepanu. Kuulujutuveskid jahvatasid hüpoteese pseudonüümi taha peituva autori identiteedi kohta. Toona kerkis spekulatsioonimere pinnale Kremli poliitilise strateegi, Naši liikumise isa ja Vladimir Putini lähikondse Vladislav Surkovi nimi. Mees ise pole autorsust kinnitanud … ega eitanud.

264 lehekülge