Georges Simenon

Émile Gallet´ vägivaldse surma asjaolud on kummalised. Komissar Maigret selgitab välja, et nii ohvri nimi, mille all ta reisis, kui ka tema väidetav amet on valed. Piinlikud kohtumised leinava perekonnaga reedavad mitmetähenduslikke tundeid lahkunu suhtes. Visa uurimis- ja mõttetöö tulemusel veendub Maigret, et härra Gallet´ elutraagika põhjust tuleb otsida tema minevikust. Lõpuks avastab ta kohutava tõe ja valede alla peidetud tegeliku kuriteo. Karistada pole aga õieti kedagi…

Euroopa nüüdisaegse krimikirjanduse isaks nimetatud Georges Simenon (1903–1989) on kirjutanud üle 400 teose, mis on tõlgitud umbes 50 keelde ja müüdud kogu maailmas üle 600 miljoni eksemplari. Simenoni loodud politseikomissar Jules Maigret on üks maailma tuntumaid detektiive, kellest on aastatel 1931–1972 avaldatud 75 romaani ja 28 lühijuttu.

„Härra Gallet’ surm“ (1931) ilmub eesti keeles esimest korda.

158 lehekülge

Meeleheitel mees helistab eri kohvikutest Maigret’le ja palub politsei kaitset, öeldes, et teda jälitavad mehed, kes üritavad teda tappa. Seejärel kõned lakkavad… Järgmisel ööl tuvastatakse tänaval mehe surnukeha. Tapja tabamiseks peab Maigret kokku panema üksikasjad surnud mehe elust, viies politsei selle käigus Pariisi slummide rahvarohkesse ja viletsasse allmaailma.

Euroopa nüüdisaegse krimikirjanduse isaks nimetatud Georges Simenon (1903–1989) on kirjutanud üle 400 teose, mis on tõlgitud umbes 50 keelde ja müüdud kogu maailmas üle 600 miljoni eksemplari. Simenoni loodud politseikomissar Jules Maigret on üks maailma tuntumaid detektiive, kellest on aastatel 1931–1972 avaldatud 75 romaani ja 28 lühijuttu. „Maigret ja tema surnu“ (1948) ilmub eesti keeles esimest korda. 2016. aastal valmis Inglismaal raamatu põhjal telefilm Rowan Atkinsoniga peaosas.

Jaan Martinson soovitab: “Vaid ühe krimikirjaniku teoseid on müüdud rohkem, kui Georges Simenoni omi – esinumber on mõistagi Agatha Christie. Ent just Simenon tõi komissar Maigret’ lugudega krimkadesse inimhinge, mis jäi sinna igavesti.

Christie loodud detektiivid miss Marple ja Hercule Poirot pole iial ühtki ohvrit sedavõrd südamesse võtnud kui Maigret, kellele mitmeid kordi helistab põgenev härrasmees väites, et peagi ta tapetakse, ja paludes abi. Paraku leitakse helistaja peagi elutuna, heidetuna autost Concorde’i väljakule. Temast saab Maigret’ hinge painav surnu.

Siitmaalt Maigret rahu ei saa. Tema surnu. Tuleb leida, kes ta tappis ja miks. Alustada pikka rännakut, tehes väikseid samme ehk leides kõikjalt vihjeid, mida näeb vaid tema. Ses loos on üheks peategelaseks kevadine Pariis, mis avaneb kogu oma ilus ja valus ning tekitades noir’ õhkkonna. Kild siit, kild sealt ning Maigret jõuab tasahilju oma tööd tehes lõpplahenduseni, paljastades märksa suurema kuriteo.”

190 lehekülge