Eerik Purje

„Aja puudutus“ on tõsieluromaan, mis käsitab 1944. aasta sügisel läände põgenenud eestlaste saatust. See on esimene kirjanduslik teos, mis peegeldab pagulaspõlve kõiki faase nähtuna läbi verinoorelt sõjakeerisesse kistud mehe silmade. Peategelane Mihkel Rand on olnud sõdur, sõjavang, kodakondsuseta pagulane, emigrant kahel erineval mandril; on külastanud taasiseseisvunud Eestit ja kaalunud sinna elama asumist.

224 lehekülge

Romaani peategelane, sõja tõttu kodumaa kaotanud Mihkel Rand on jõudnud oma eksirännakuil Austraaliast Kanadasse. Seal, Toronto suurlinnas ja Põhja-Ontario ürgmetsades, kulgevad ta heitlikud elusündmused ja jätkuvad lootusetuna tunduvad otsingud, põimitud kriitiliste arutelude ja enesehinnangutega. Tõeline puudutuse aeg seisab aga alles ees. 2014. aasta üldlaulupidu toob elatanud mehe lõpuks tagasi Eestisse. Laulukaare all algab sündmuste ja kokkusattumuste jada, kus ootamatult hargneb lahti nii mõnigi umbsõlm. Näiliselt igal rindel lüüa saanud sõdur tajub, et võit on varjatud kujul siiski saavutatud.

352 lehekülge