On raamatuid, mida ei suuda käest panna.
Ja siis on raamatud, mida pole võimalik unustada.
Suguvõsa ajalugu on kirjutatud meie geenidesse,
seda antakse edasi põlvest põlve.
Emalt tütrele,
head ja halba.
Me ei saa valida, millised omadused me pärime.
Me ei saa otsustada, kust me tuleme.
Mõnikord saame olla inglid,
teinekord oleme koletised …
Pingeline, kaasahaarav ja viimase leheküljeni põnev „Kahtlus” esitab küsimuse, mis juhtub, kui naisi ei usuta, ja mida teha siis, kui emadus ei ole selline, nagu lootsime …
***
„Selle perekonna naised … me oleme teistsugused.”
Blythe Connor ei taha, et ajalugu korduks.
Violet on tema esiklaps, kellele ta pakub kogu armastust, millest tema ema ta ilma jättis.
Aga esmasündinutega pole kunagi lihtne ning Violet on nõudlik ja viril. Ta ei naerata kunagi. Peagi usub Blythe, et ta ei saa millegagi hakkama. Midagi on väga valesti, kas tütre või tema endaga.
Abikaasa sõnul kujutab ta seda kõike ette, aga isaga on Violet teistsugune. Mees ei suuda mõista, mida Blythe pidi lapsena üle elama. Keegi ei suuda.
Blythe tahab olla hea ema, aga mis siis, kui sellest ei piisa Violetile? Või tema abielu jaoks? Mis siis, kui ta ei näe lähenevat pimedust?
Ema ja tütar. Ingel või deemon?
Me ei saa valida oma päritolu ega seda, mis meid saadab …
